Vägivallatusejuhis tuletab meile meelde, et hoiduksime nii palju kui võimalik teistele elusolenditele haiget tegemast. Me ei tee tahtlikult kellegile haiget ja me südames ei ole vägivaldseid kavatsusi.
Tahtmine tappa ja kogemata tapmine on kaks eri asja. Tapmisel ja “tapmisel” on vahe. Mitte tapmine ise pole halb, vaid halb on meie teadvus, mis tahab tappa. See on halb meile, mitte tapetutele. Vägivallatusejuhise järgimine on vajalik teile endile, mitte kellelegi teisele, sest kui jääme ilma oma füüsilisest kehast, siis võime selle tagasi saada. Kannatavad need, kes tapavad, mitte need, keda tapetakse.
Vägivallatusejuhise tegelik mõte on tuletada meile meelde, et oleksime kaastundlikud ja heasüdamlikud. Me ei taha tahtlikult kellelegi halba, sest meie kavatsus on see, mis tapab. See tapab ka meid ja see on väga halb.
“Vägivallatuse olemus”
Uudiste Ajakirjast nr 148, Tarkusepärlid
Kõrgeim Meister Ching Hai
New York, USA • 20. juuni 1994